Kaksrattaga sõitma õppimine võtab aega loetud minuteid ja see on jõukohane kõigile sõltumata east, füüsilisest vormist või isegi händikäpist. Mõistagi peab sõitjal olema nii palju vanust, et ta suudab ratta juhtrauda liigutada ning tervet mõistust liikluses osaleda. Sõitja peab jääma konkreetse kaksratta mudeli maksimaalse lubatud kandevõime piiridesse. Ta peab suutma seista ja astuda rattale. Sõiduvilumuse omandamisel on abiks alltoodud nõuanded. Eraldi instruktorit see ei nõua.

• Ettevalmistus sõiduks

  • Enne sõidu alustamist veenduge, et liikur on töökorras ja aku on piisavalt laetud läbida plaanitud vahemaa jaoks .
  • Hoidke sõidukit paralleelselt maapinnaga ja lülitage seade sisse. Kui aku on laetud vähemalt 80% ja seade töökorras, süttivad kõik sõiduki tablool olevad indikaatortuled. Häiresignaal annab märku sellest, et sõidukil on tehnilisi probleeme või aku pole piisavalt laetud.
  • NB! Sõiduki aku tühjenemisel väheneb selle jõudlus ning tasakaalu hoidmise võime, seega on soovitatav sõidu õppimist alustada täiesti laetud akuga.

• Pealeminek

  • Eemaldage sõiduki esiosas paiknev tugijalg.
  • Hoides ratast tagant pool juhtrauast püsti ja lülitage ratas sisse. Umbes 2 s jooksul peale sisselülitamist saavutab liikur stabiilse püstise asendi. 
  • Hoides ühe käega juhtrauast astuge kõigepealt ühe ja siis teise jalaga liikurile ning võtke mõlema käega lenkstangist kinni.

• Tasakaalu tunnetuse arendamine

  • Liikur hakkab liikuma kui kallutate ennast ette- või tahapoole. Kandke ettevaatlikult raskus ettepoole (päkkadele) ja tunnetage kuidas see liikuma hakkab. Vältige järske liigutusi.
  • Korrake seda harjutust tahapoole, kandes raskust veidi kandadele. 
  • Esimest tutvumist liikuriga ja tunnetuse saavutamist on parem teha siledal ja prügivabal pinnasel.

• Kiirendamine ja aeglustamine

  • Kui esmane tunnetus, kuidas seade reageerib, on käes, tasub treenida kiirendamist ja aeglustamist mingil piisavalt avaral siledal platsil. 
  • Kiirendage ja aeglustage vaheldumisi ettepoole liikumisel kuni tunnetate kindlalt seadme reaktsiooni
  • Korrake seda ka tagurpidi. 
  • NB! Kui kallutate liiga järsult ette või taha, rohkem, kui liikur on võimeline kompenseerima, lülitab kaksratas ennast automaatselt välja, et kaitsta end ülekoormuse eest. Pikka kasvu ja raskematel inimestel on seadme taluvuse piir väiksem.

• Suuna muutmine sõidul

  • Sõidusuuna muutmiseks peab liigutama juhtrauda kas paremale või vasakule. Erinevalt jalgrattast ei saa seda pöörata, juhtraud liigub ainult suunaga kas vasakule või paremale. 
  • Katsetage ettevaatlikult suuna muutmist ja tunnetage seadme reageerimist juhtimisliigutustele.
  • NB! Juhtrauda tuleb liigutada aeglaselt ja tundega. Eriti just suurtel kiirustel võib liialt järsk pööramine põhjustada rattalt maha paiskumise!

• Peatumine

  • Peatumiseks tuleb ennast kallutada tahapoole, kuni sõiduk seiskub. 
  • Astuge rattalt maha, hoides samal ajal jätkuvalt juhtrauast kinni. Lülitage sõiduk välja ja toestage see jalaga.
  • NB! Kuni 5 s peale rattalt maha astumist hoiab ratas ise tasakaalu. Sellel ajal kuulete piiksuvat heli. Peale seda kaob tasakaaluhoidmise võime ja kui ratast ei hoita või see ei toetu jalale, võib ta ümber kukkuda.

• Õige sõiduasend

  • Õige sõiduasend meenutab tavalist pingevaba püsti seismist, nii nagu te teete seda maapinnal.
  • Käed asetsevad lenkstangil nii nagu jalgratta puhul.

• Tõus ja laskumine küngastel

  • Sõites kaksrattaga ülesmäge tuleb olla veendunud, et sõiduki aku pole tõusu jaoks liiga tühi ( soovitav on sõita ülesmäge, kui aku laetus on vähemalt 50%).
  • Kui mäe tõus on võrdne või suurem, kui 30°, lülitab seade end peale kolme järjestikust helisignaali automaatselt välja ja kaotab tasakaalu. See tähendab potentsiaalset ohtu ennast vigastada. 
  • Tõusul on soovitatav kiirus 5km/h (keskmine inimese kõnni kiirus), vältida tuleb järske ette või taha kallutamisi. Tõusu hari tuleb ületada tunnetusega.
  • Allamäge sõitmisel tuleks vältida ette kallutamist ja kiirendamist, pigem tuleks püüda hoida 5km /h sõidukiirust. Laskumisel toimib sõiduki elektrimootor generaatorina ja laeb akut.

• Kukkumine

  • Iga liikumisega, olgu see ratasõit, rulasõit, rulluisutamine, jooksmine või ka kõndimine, kaasneb oht kukkuda. Selles osas pole ka kaksratas erand. Seetõttu on väga soovitatav vähemalt õppeperioodil kasutada üldlevinud individuaalseid kaitsevahendeid nagu kiiver, käekaitsed, põlvekaitsed ning kindad.
  • Lisaks enda ohutusele tuleb mõista ja arvestada ka ohuga, mida kukkumine võib kaasa tuua kaasliiklejatele või nende varale. Hooga millegagi või kellegagi kokku põrkav liikur võib mõlkida auto või vigastada jalakäijat. 
  • Mida suurem on sõidukiirus, seda suurem on potentsiaalselt kukkumisel tekkiv kahju. Seetõttu tuleks õppeperioodil hoida kiirused mõõdukad. Keskenduda tuleks liigutuste täpsusele, kiirus tuleb aja jooksul iseenesest. Eraldi kiirust harjutama ei pea.
  • Kukkumisohtu suurendavad halvad liiklemisolud nagu libe, auklik või prügine pinnas ja sõitmine seadmega, mille aku maht on vähenenud alla 50%. Eriti ohtlik on pooltühja akuga sõitmine tõusudel.