Elektrilised tasakaaluliikurid kasutavad güroskoopefekti, mis on inimkonnale hästi tuntud juba 19. sajandi algusest. Lihtsustatult seletades seisneb güroskoopefekt selles, et kiirelt pöörlev ketas püüab säilitada ruumis stabiilse asendi. Lihtsaim näide güroskoopefektist on tavaline mänguvurr, mis seistes kukub ümber, aga keereldes püsib stabiilsena püsti.
20 sajandi alguses hakati güroskoopefektil põhinevaid rakendusi kasutama laevanduses, lennunduses, sõjatööstuses. Kasutusele võeti güroskoopkompassid ning pommitamise sihtimisseadmed sõjalennukitel. Tänapäeval leiab güroskoobil põhimõte rakendust väga paljudes eluvaldkondades, olgu siis kosmoselennul orienteerumisel või ka igapäevaelus ka nt nutitelefonis on güroskoopandur, muudab andmete ekraanil kuvamise suunda, kui seda pöörata.
Tasakaaluliikuri puhul tunnetavad ratta güroskoopandurid kui tasakaal liigub kas ette või taha poole ja automaatika reageerib selliselt, et ratas püüab jõuda tagasi tasakaalu punkti. See toob kaasa efekti, kus sõiduki juhtplaate (pedaale) ette kallutades liigub sõiduk edasi ja taha kallutades tagasi. Seega ette või taha poole tasakaalu kaotada pole võimalik.
Tasakaaluliikureid on ühe ja kaherattalisi. Nende põhilised koostisosad on elektrimootor või mootorid, güroskoopindikaator, aku ja elektroonika koos juhtprogrammiga. Üherattalise liikuri puhul tuleb külgsuunas tasakaalu hoida sõitjal, kaherattalisel hoiab külgsuunas kaldumise ära teine ratas.
Tasakaaluliikurite masskasutamiseks kõlblikud mudelid jõudsid turule 2010. aasta paiku, nüüdseks on need kulutulena levinud üle ilma. Friikide mänguasjast on kiirelt saanud tarbeese, mis aitab urbaniseerutud keskkondades lahendada liikumisvajadust säästes samas looduskeskkonda. Need on jõudnud ka jõustruktuuride käsutusse, näiteks on kaksrattad kasutusel Läti ja Tšehhi politseis patrullteenistuses. Teiseks levinud rakendusvaldkonnaks on linnaturism, kus nendega korraldatakse linnatuure. Suurim on nende kasutamine USA-s ja Aasia maades.
Eri riikides kehtivad tasakaaluliikurite suhtes väga erinevad regulatsioonid. Kuna nähtus on võrdlemisi uus, siis pole paljude riikide seadusandlus nende kohta veel üldse midagi arvata jõudnud. On riike, kus kaksrattad on võrdsustatud mopeediga, millest tulenevad nende kasutusnõuded. Piiranguid seatakse teedele, kus sellise riistapuuga liigelda võib, nõutava lisavarustuse osas jne. Eestis pole regulatsioonid veel paika loksunud.